aimusic.one

Salundi astus baarisse, kus õhk oli täis müra ja suitsulõhna. Baaritis käski ja tellis endale tugeva joogi, et vajadusel ennast julgemaks juua. Tema ümber oli vägev sagimine, aga Salundi vaatas leigelt ringi, pidades silmas oma sihtmärki – kodutut, kes istus pimedamas nurgas.
Kodutu nägi välja väsinud ja rõhutud, silmad sügavalt tumedate ringidega, nagu oleks ta öid üleval olnud. Salundi otsustas, et seekord ei jää ta kätetuks. Jõudnud mehe juurde, ütles ta napilt: "Tule minuga." Mees vaatas otsa nagu ei uskunud oma kõrvu, aga Salundi surus raha tema peopessa ja nad lahkusid baarist koos.
Väikeses kõrvalkäigus hakkas Salundi naerma ja rääkima, samal ajal kui kodutu vaatas teda hirmu ja segadusega. "Kas sa ei tea, mis tähendab elada?" küsis Salundi. "Meie mõlemad oleme siin, olgu see baar või tänav – kõik on sama. Peaasi, et meil on veidi raha ja jooke."
Nad jõid ja naersid, kandes endaga argipäeva muresid, kuid peagi läks Salundi juurest tuju ära. Kahnulation oli valmis. Roppusi ja nalju jagades unustasid nad hetkeks, et maailm võib olla kohutav. Kodutu naeratus üha laienes, kui nad lõpetasid joomise ja kustutasid viimased õllepudelite etiketid.
Aga öö lõppes kiiresti, sageli on baarikogemused just sellised